neljapäev, 28. oktoober 2010

XXI KJK DELFI kolmapäevaregatt - väga ei julgegi sellest kirjutada

Saime viimase koha - jälle! Suurimat rolli viimase koha viimistlemisel mängisin mina (Roger), sestap ka siis sissekanne sel korral minult.

PS! Mul tuli idee. Hooaja lõpus on meil võimalus anda meeskonna siseselt välja aastakarikas. Reeglid lihtsad: kes kõige rohkem blogi sissekandeid hooaja jooksul on teinud, ongi Caroli hooaja pasakott.

Mis siis juhtus?
Juba enne lahele jõudmist läks olukord põnevaks. Töökohustusi täites olin sunnitud Baltica kvartalist alustama sõitu jahtklubi suunas 16.48 (natuke hiljavõitu). Liiklusummikuid trotsides ja Miku autost kõige piinavamaid hääli välja pigistades jõudsin aga õnnelikult 10 minutit hiljem Olümpia tule juurde, kus poisid täisvarustuses mind juba ees ootasid. Alla kajutisse riideid vahetama ja sõit võis alata.

Kõik sujus ladusalt - strateegia oli eelmisel õhtul pubi laual soolatopside, mobiiltelefonide ja õlleklaasidega läbi mängitud, positsioonid jahi peal jagatud ja vaim valmis.

Start. Arvestades eelmise kolmapäevaku ligi 5 minutilist hilinemist stardiliinile, võime eilse stardi peaaegu ideaalseks tituleerida. Ja siis hakkas jama pihta. Kogu meeskonnale suureks üllatuseks avastasime u. 5 minutit pärast starti, et olime kogemata G1 asemel hoopis G2 endale eespurjeks valinud. Fail. Selleks ajaks, kui olime suutnud varuvalli  ja siini kasutades purjed vahetada, olid konkurendid juba üsna kaugel.

Põnevust aga jagus veelgi. Varsti märkasime, et üks konkurentidest seisab keset lahte. Lisaks sellele tundus meile taamalt, et ta ka liikus osati lausa tagurpidi. Lähemale jõudes selgus, et tegemist oli Blancaga, kes õnnetult grüssu otsal kalavõrkudesse kinni oli jäänud. Kahju, kui sõit kannatab kehvasti märgistatud kalavõrkude pärast.

Sõitsime oma sõitu edasi. Vahetult enne märki pautisime, kuid paraku see ei õnnestunud. Miks? Sest mina olin oma rumala peaga kogemata genuat vahetades ühe soodi valelt poolt vante genua külge sidunud. Tagasi paut - mis valesti, see uuesti. Märk võetud, spinn kenasti tuules lehvimas ja taganttuules sõit võis alata. Ja siis jälle põnevust jagus.  Teiste vigade pealt me õppida ikka väga ei taha, alati peab ise järgi proovima. Ehk ka meie sõitsime kalavõrkudesse, korraks läks käik täiesti maha, kuid õnneks pääsesime hetke pärast vaid napikaga. Siinkohal kiidusõnad Läntsile, kes enne kalavõrkudesse sõitmist käsutas kogu meeskonna Carolit kreeni kallutama. Lisaks päästis meid muidugi nüanss, et Carolil puudub kiilupulp erinevalt paljudest meie konkurentidest.

Nii me siis kõikusime vaikselt olüpiatule poole, et hooaja viimane kolmapäevak sirge seljaga siiski lõpuni sõita. Tasuks igati korralik viimane koht. Aga pole hullu, küll me õpime ja loodame, et tulevikus ka tulemused paranema hakkavad. Laupäeval hooaja viimane võistlus ja siis tõstame Caroli kuivale:)

NB! Erilised kiidusõnad Tuulelaulu meeskonna suunas, kes saavutas viiimase kolmapäevakuga kolmest võimalikust võidust kolm: kolmapäevaku võit, oktoobrikuu parim meeskond ja kogu Delfi KJK kolmapäevakute sarja üldvõitja. Respect!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar